Nüüd, veidi rohkem perspektiivi vaadates, näeme, et domineerivad peamiselt väljakutsed. Ja võib-olla kõige üllatavam – suurimad ohud ei tule mitte meie konkurentidelt, vaid meie liitlastelt. USA uus administratsioon näib olevat rohkem keskendunud kaubandustõkete kehtestamisele kui koostöö loomisele. Vaatamata sellele, et peaaegu kõik eksperdid nõustuvad, et kaubandussõdades pole võitjaid, kehtestatakse jätkuvalt uusi piiranguid – isegi endiste liitlaste suhtes.

Olukorra teeb veelgi murettekitavamaks see, et kaubandustõkked mõjutavad sageli ettevõtteid, kes on juba investeerinud pikaajalistesse lepingutesse. See tõstatab õigustatud küsimuse, mida on kaubandusleping tegelikult väärt, kui selle saab vaid paar aastat hiljem tühistada?

Kaubandusest veelgi olulisem on aga inimeste turvalisus. Kui turvalisus on ohus, jääb kõik muu tagaplaanile. Siin peame Euroopas esitama endale ebamugava küsimuse: kas me saame USA-d tõesti usaldada?

Ukraina loobus 1994. aastal vabatahtlikult oma tuumarelvadest vastutasuks USA ja Suurbritannia julgeolekugarantiide eest. Täna näeme neid lubadusi proovile panemas viisil, mida paljud meist poleks osanud ette kujutada. Omalt poolt tunnen, et USA on läinud kaugele – ja see mõjutab ka minu enda otsuseid. Olen oma pensionisäästud USA-st mujale maailma viinud ja loodan, et sama teeb ka rohkem Rootsi pensionihaldureid..

Mõnda Ameerika toodet on keerulisem asendada, näiteks arvutite ja serverite tarkvara. Aga muid asju – teksaseid, autosid, jooke, spordirõivaid – neid saab asendada ja seda ma teen.

Stockholmis on meil olnud üks pehmemaid talvesid, mida mäletan. Jääkate järvedel ja lahtedel oli tavapärasest oluliselt lühemat aega kui tavaliselt, mistõttu jäi ka uisuhooaeg tavatult lühikeseks.

Samal ajal näeme, kuidas USA taandub taas oma keskkonnaalasest tööst. Ja hiljuti teatati, et EL leevendab nõudeid ka Euroopa autotööstusele. See võib praeguses majanduskliimas vajalik olla, kuid see on ka kahetsusväärne – eriti ettevõtete jaoks, kes on nendeks uuteks reegliteks aastaid valmistunud, nagu näiteks Volvo Cars.

Mekanexis teeme, mida suudame. Sorteerime jäätmeid ja meie päikesepatareid on alates 2017. aastast varustanud meid fossiilivaba elektriga, mis moodustab 25% meie aastasest vajadusest. Need on väikesed sammud, kuid iga panus loeb.

Meie viimases uudiskirjas mõtlesin, kas me purustame 2024. aastal Rootsis müügirekordi. Vastus? Jah, tegime selle ära! Käive kasvas veel protsendi võrra ja jõudsime ligi 4,7 miljoni Euroni. Selle positiivse trendi jätkamiseks otsime nüüd Rootsi kontorisse uut müügiinseneri, kes aitaks meie klientidel nutikate lahendustega lahendada keerulisi mehaanilisi väljakutseid.

Teistel Põhja- ja Baltimaade turgudel nägi Mekanex aeglustumist ja üldiselt kaotas meie grupp 2024. aastal mõne protsendi müügikäibest.

Siiski näeme jätkuvalt mitmeid võimalusi müügi suurendamiseks, ning tavapäraselt on võimaluste loomiseks oluline olla tähelepanelik ja pakkuda klientidele head teenindust.

Mekanex oli Soome kliente varustanud pikka aega ja 1985. aastal tehti otsus avada esindus Soomes. 1. veebruaril 1985 avasime esinduse Helsingist umbes 60 km lääne pool asuvas Lohjas. Algus oli esialgne, ehk katsetus, kuid paari aasta pärast oli ettevõte hästi välja kujunenud ja varustas Soome tööstust kvaliteetsete komponentidega lineaarsete ja pöörlevate rakenduste juures. Esimesed 24 aastat püsis ettevõte samal aadressil, kuid 2009. aastal kolisime uutesse ruumidesse – ikka Lohjasse.

20 aastat hiljem oli aeg järgmiseks sammuks, kui Mekanex alustas Eestis. Eesti oli toona just EL-i liikmeks saanud, kuid kasutas endiselt oma raha. Nägime Baltikumis suurt kasvupotentsiaali ja 2005. aasta kevadel avasime oma esinduse Tallinnas.

Tähistame neid verstaposte aastaringselt veidi erineval viisil – püsige lainel.

Selles uudiskirja numbris saate lugeda meie teleskoopsiinide programmist ja sidurite laiast valikust. Lisaks saate tutvuda Raul Maripuu-ga, meie vilunud müügiinseneriga Tallinna kontoris, kes teenindab ja aitab kliente kogu Baltikumis!

Meeldivat lugemist!